Kujundab õppimist ja õppija arengut soodustava vaimselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna vastavalt õpiväljunditele, arvestades õppija eripära
Uue õpetajaga õpilased sondeerivad pinda, et näha mida saab ja mida ei saa õpetaja silme all teha. Tavaliselt on õpilaste esimeseks probleemiks, kas õpetaja suudab korda hoida. Seejärel, kas ta saab naljast aru. Ja lõpuks, kas ta mõistab õpilasi. (Krull, 2001)
Selleks, et ma saan oma õpilasi maksimaalselt toetada pean ma neid tundma. Olen avatud, kutsun õpilasi vestlusele ja oma mõtete avaldamisele. Mina õpetajana õpin tundma õpilasi ja õpilased õpivad tundma mind. Oma kogemusele tuginedes saan kinnitada, et vajadusel on vaja õppimine katkestada kui maailmas/õpilaste eludes toimuvad murrangulised muudatused ning eraldada aega nende aruteludele. Näiteks kui algas Vene-Ukraina sõda siis mitmed mu õpilased soovisid sellest rääkida ning osadel olid ka perekonna siseselt tehtud korraldused juhuks kui sõda peaks jõudma meie maale. Arutasime ühiselt klassiga kus kõik said oma arvamuse väljendada ning teised tunnustasid ja toetasid üksteist. Tähtis on, et õpilane ei jää oma murega üksi. Õpetajana on minu jaoks väga tähtis, et õpilased mind usaldavad ning on valmis oma muredega minu poole pöörduma. Selleks on minu kohuseks hoida ainult enda teada infot, mida õpilased mulle jagavad.
Esimeses tunnis tutvustan end, oma eriala ja õpetaja alast kogemusi. Erialane kogemus on mul aastast 2002 ning õpetaja alane kogemus on mul 2017/2018 õppeaastast.
Turvalist õpikeskkonda suurendab minu arvates ka see kui ühtne on klass. Kõige raskem on seetõttu olla nii õpetaja kui õpilane 10 klassis, kus pannakse kokku uus klassikomplekt ja/või esimesel kutsekooli kursusel. Siis on õpetaja kohus aidata klassil kokku kasvada, sest õpimotivatsiooni ja tulemusi mõjutab ka see, kui kokkuhoidvad ja koostöövalmis on õpilased.
Kursuse lõpuks on minu ainetes tähtis, et õpilased näiteks:
– oskavad lugeda skeemi;
– oskavad esialgu välise abiga, hiljem iseseisvalt skeemi kokkupanna;
– oskavad kasutades mõõteriistu mõõta skeemis vajalike suurusi, neid tõlgendada ja arvutada;
– oskavad oma töös otsida vigu ning neid parandada;
– oskavad teoreetilisi teadmisi rakendada praktilistes ülesannetes.
Märkab grupiprotsesse ja grupi mõju iga liikme õpimotivatsioonile, õppimise tulemuslikkusele ja üldinimlike väärtuste ning hoiakute kujunemisele
Kas märkan? Alati mitte – ma ei jõua iga õpilaseni. See on minu jaoks suur õppekoht.
Minu tundides istuvad õpilased kõik samadel kohtadel, mistõttu on mul kergem aru saada mis tuleb mis klassi osast. Kui teatud klassi osa on pikemalt tasa, siis pöördun seal istuvate õpilaste poole oma järgmise küsimusega ning kui vastust ei tule siis ütlen, et kõik võivad vastata. Enamasti tulevad õiged või osaliselt õiged vastused, lihtsalt õpilased on liiga tagasihoidlikud. Kui vastuseid ei tule paaril korral siis pöördun eraviisiliselt õpilase poole.
Teen palju grupitöid – siis on mul võimalik nii öelda kõrvalt vaadelda kuidas grupp töötab ja kas kõik panustavad. Õpilased valivad ise oma grupi kaaslased, mis näitab kas nad tõrjuvad kedagi või mitte. Kui avastan, et tõrjumine toimub siis räägin klassi ees (mitte samal tunnil, sest siis on liiga nähtav) kui tähtis on kaasamine ning ühiselt tegutsemine. Kui mina õpetajana sellele tähelepanu ei pööra siis võib õpilastel jääda arusaam, et nii võib teha.
Tegutseb ohu ja esmaabi vajaduse korral vastavalt organisatsioonis kehtestatud nõuetele
Haldusdirektor korraldab mitu korda aastas etteteatamata häireid kontrollimaks kas õpetajad ja õpilased suudavad ohuolukorras käituda.
Minu kohustus õpetajana häire korral (tulekahju):
– viin lapsed õue kindlaks määratud kohta;
– veendun et tee peal (klassist õue) ei kao ükski õpilane ära;
– jõudes õue olen laste juures;
– kui tee peal näen teisi õpilasi, kes ei ole minu õpilased, siis võtan ka need õpilased kaasa ja viin õue;
– võtan kaasa korruse korrapidaja õpilased ja viin nad õue.
Kui õpetaja on korruse korrapidaja (mina ei ole, sest ma ei ole täiskohaga koolis) siis peale seda kui ta on oma õpilased ära saatnud siis on tema kohus kontrollida üle kõik ruumid, antud korrusel ja veenduda et ruumid on tühjad.
Esmaabi vajaduse korral on minu kohus määratleda kriitilisus:
– väikse esmaabi vajaduse korral viin õpilase kooliõe juurde;
– suurema esmaabi vajaduse korral kui ei ole ohutu õpilast liigutada, siis saadan teise õpilase kooliõde kutsuma ning alustan ise esmaabi andmist;
– kriitilise esmaabi vajaduse korral saadan ühe õpilase kooliõde kutsuma, annan teisele õpilasele ülesandeks helistada häirekeskusesse ning anda vajalikku infot, ise alustan esmaabi andmist, kolmas õpilane läheb kooliukse juurde kiirabi ootama, et kiirabi kiiresti klassi juurde tuua.
Olen läbinud esmaabi andmise koolitused.