Annab õppijatele õpiväljundite saavutamise kohta tagasisidet kogu õppe vältel, lähtudes hindamiskriteeriumidest
Kui õpetaja ei suuda või ei taha informeerida õpilasi täpselt oma hindamiskriteeriumidest, põhjustab ta õpilaste seas asjatuid kuulujutte ja nn põlvest põlve kanduva arvamuse selle õpetaja eripärast või isegi kentsakusest. (Krull, 2001)
Mulle endale ei meeldi, kui ei ole täpselt teada mida on vaja teha, mistõttu annan oma õpilastele kursuse alguses ja mitu korda kursuse jooksul teada, mida on vaja teha et saada lõpuhinne. Samuti küsivad õpilased kursuse lõpu poole personaalset tulemust, et mis seis neil on. Vaatame koos õpilase tulemustele otsa ning ütlen täpselt, mis seis tal on ning mida on vaja veel teha, et saada positiivne lõpuhinne või kuidas tõsta hinne nt 4 pealt 5 peale.
Õpiväljundite saavutamist jälgin jooksvalt ning annan tagasisidet näiteks praktiliste tööde tegemisega.
– esimene tagasiside saavad õpilased skeemi kokku panemisel (kui saavad iseseisvalt hakkama siis kiidan, kui vaja abi siis suunan õpilasi õiges suunas ning kiidan kui jõuavad tulemuseni);
– igas praktilises töös on vaja teostada mõõtmisi ja täita tabel. Töö käigus jälgin tabeli täitmist, kas kirjutavad õiged suurused õigesse kohta ning arvutavad õige valemi järgi;
– töö tegemise ajal, peale töö tegemist on õpilastel võimalik küsida küsimusi ning lisaselgitusi;
– kui kogu töö on valmis, tabel lõpuni täidetud, arvutused tehtud, lõpus olevatele küsimustele vastatud siis kaitsevad õpilased oma töö minu juures, kus saan anda täiendavat tagasisidet.
Annan õpilastele kogu kursuse vältel tagasisidet ja suunan õigetele õpiväljunditele, lähtudes hindamiskriteeriumidest.
Praktiliste tööde hindamiskriteeriumid:
– skeem on õigesti koostatud;
– õpilane oskab kasutada mõõteriista ning mõõdab skeemilt õiged tulemused;
– tabel on korrektselt täidetud;
– vajalikud arvtutused on tehtud;
– töö lehe lõpus esitatud küsimustele on kirjalikult vastatud.
Hindab õppija õpiväljundite saavutamist, kasutades sobivaid hindamismeetodeid
N. Gage ja D. Berlineri (1998) õppeprotsessi organiseerimise mudeli kohaselt on õppe- ja kasvatustöö viimaseks etapiks hindamine ning tagasiside hankimine plaanitud õppe- ja kasvatustöö õnnestumisest. Sellises kontekstis omandab hindamine õpetajale hoopis laiema tähenduse, hõlmates nii õpilaste õpitulemuste, terve klassi õppe- ja kasvatustöö tulemuste kui ka õpetaja enda tegevuse ja langetatud otsustuste hindamist. (Krull, 2001)
Praktiline elekter õppeaines kasutan hindamismeetodeid:
– praktilised tööd – kõigi praktiliste tööde peale üks hinne, mille kaal on kontrolltöö;
– esitlus – hinde kaal kontrolltöö;
– kursuse teooriat kokkuvõttev kontrolltöö – hinde kaal kontrolltöö;
– jooksvad vastamised, hinded kursuse jooksul – kui lõpuhinne on kahe hinde vahel siis jooksvad hinded näitavad kummale poole lõpuhinne liigub.
Robootika õppeaines kasutan hindamismeetodeid;
– praktilised tööd – kõigi praktiliste tööde peale üks hinne, mille kaal on kontrolltöö;
– esitlus – hinde kaal kontrolltöö;
– kursust kokkuvõttev suuline seminar – hinde kaal kontrolltöö;
– jooksvad vastamised, hinded kursuse jooksul – kui lõpuhinne on kahe hinde vahel siis jooksvad hinded näitavad kummale poole lõpuhinne liigub.