Tunnikava kolme paaristunni kohta koos kasutatud materjalidega (võivad ka olla lingitud- näiteks kasutatud esitlus, töölehed, ülesanded, aga ka metoodiline kirjeldus)
Esitan tunnikavad mahuka kondensaatori teema peale. Kondensaatori teema juures oleme 3×2 teoreetilist tundi, kus õpilased omandavad teooriat ning teostame tekstülesannete arvutusi. Teema lõppeb laboratoorsete töödega 1×2 tundi. Lisatud on ka kondensaatorite slaidid ja laboratoorsete tööde juhendid.
Koolipoolse juhendaja tagasiside näidistunnile
Ametlikult ei ole mul koolipoolset juhendajat ning ma olen koolis tegevõpetajana mitte praktikal. Praktikajuhendaja andmete korjamisel pidin kedagi sinna panema, mistõttu panin sinna kolleegi kes on samat moodulit õpetanud, mida õpetan mina praegu. Proovisin teda kutsuda enda tundi vaatlema, kuid see ei õnnestunud kuna meie – minu ja tema tunnid kattusid.
Tunnivaatlus ikkagi toimus, kuid seda teises koolis, kus annan samuti tunde.
Tund mida vaadeldi oli paaris tund ehk 2×45 minutit ning vaatlus toimus teise tunni ajal.
Esimene tund:
Teine tund: toimus arutelu selle üle mida õpilased pidasid tähtsaks ning mida nad välja kirjutasid. Toimus elav arutelu, mida vaadeldi. Õpilaste jaoks oli vaatlus ootamatu. Vaatles Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige Margit Timakov.
Kokkuvõte: Ta vormistas vaatluslehe (oma märkide ja lühenditega) ning soovis selle enne mulle andmist korrektselt vormistada. Peale vaatlust rääkisime tunni läbi. Praegu ootan millal ta selle mulle annab, et ma saan selle siia üles panna.
Positiivset: valdan teemat, oskan seletada ja tuua elulisi näiteid igapäeva elust.
Negatiivset: Tunni kokkuvõte tunni lõpus ei olnud korrektne, ehk tunni lõpus ei võtnud ma tunni jooksul õpitut kokku. Õpilastel ei ole vihikut. Siiani oli minu kui õpetaja vaade, et iga õpilane konspekteerib nii kuidas temale vaja on ning mina seda ei kontrolli – see viis selleni et loobuti konspekteerimisest. Leppisime kokku, et järeltegevusena räägin õpilastega vihiku ja konspekteerimise vajalikkusest ning vähemalt enne igat hinde väljapanekut korjan vihikud ära ning hindan vihikuid, sama kaaluka hindega kui hindan kontrolltöid.
Täiendava individuaalse ülesande raport
Üliõpilane: Kaido Kiil
Praktika kool: Tallinna Polütehnikum
Pedagoogiliste otsuste kujunemine ja põhjendamine kutseõpetaja igapäevases õpetamispraktikas
Käesolev täiendav individuaalne ülesanne on valitud lähtudes minu rollist tegevõpetajana, kelle pedagoogiline praktika toimub igapäevase õpetajatöö osana, mis on koos Tartu Ülikooli õpingutega dokumenteeritud minu kutseõpetaja arenguportfoolios. Praktika ei olnud eraldiseisev ajaliselt piirtletud tegevus vaid loomulik osa minu professionaalsest tööst. Seetõttu pean põhjendatuks keskenduda mitte uue õpetamisolukorra loomisele vaid oma senise õpetamispraktika teadlikule analüüsile. Kutseõpetaja töö iseloom eeldab pidevat otsustamist: õppijate eripärade arvestamist, hindamisviiside valikut, õppemeetodite kohandamist ning professionaalsete ja eetiliste piiride hoidmist.
Ülesande eesmärk on:
1) analüüsida minu kui kutseõpetaja pedagoogiliste otsuste kujunemist igapäevases õpetamispraktikas;
2) tuua esile, millistele teguritele otsuste tegemisel tuginen;
3) hinnata nende otsuste mõju õppijatele ja õppeprotsessile;
4) sõnastada teadlikud järeldused ning edasised arengusuunad kutseõpetajana.
Pedagoogiline otsustamine kui õpetajatöö keskne osa
Kutseõpetaja töö ei piirdu üksnes õppekava elluviimise või õpisisu edastamisega. Igapäevases õpetamispraktikas teen pidevalt pedagoogilisi otsuseid, mis mõjutavad otseselt õppijate arengut, motivatsiooni ja õpitulemusi. Need otsused on sageli situatsioonipõhised, kuid ei ole juhuslikud – need tuginevad varasemale kogemusele, õppekavale, õppijate tundmisele ning professionaalsele vastutusele.
Käesolevas töös käsitlen pedagoogilist otsustamist kui teadlikku protsessi, mis hõlmab olukorra hindamist, info kogumist, alternatiivide kaalumist ning otsuse mõju reflekteerimist.
Minu pedagoogilise otsustusprotsessi üldine mudel
Analüüsi käigus sõnastasin (see mudel ei ole formaalne töövahend, vaid kujunenud praktika käigus ning peegeldab minu professionaalset mõtlemisviisi õpetajana) oma õpetamispraktikas korduva otsustusloogika järgmiste sammudena:
1) Olukorra märkamine – õppija, rühma või õppeprotsessiga seotud probleemi või vajaduse teadvustamine;
2) Asjakohase info kogumine – õppija varasemad tulemused, tugipersonali info, õppekava nõuded, ajaraam;
3) Alternatiivide kaalumine – erinevate pedagoogiliste lahenduste läbimõtlemine;
4) Otsuse tegemine – valiku langetamine, lähtudes õppija huvidest ja õppe eesmärkidest;
5) Mõju hindamine – otsuse mõju jälgimine õppijale ja rühmale;
6) Refleksioon – järelduste tegemine ja võimalike muudatuste kavandamine edaspidiseks.
Otsused seoses õppijate eripärade ja individuaalse lähenemisega
Üheks sagedasemaks otsustusvaldkonnaks on õppijate individuaalsete vajaduste arvestamine. Näiteks õpilane kes ei suutnud oma enda käekirjalisest abimaterjalist suurenenud pinge ajal (kontrolltöö tegemine) leida küsimustele vastuseid, mistõttu tegin talle erandi ning tema sai töötada trükitud abimaterjaliga.
Olen teinud teadlikke otsuseid õppe kohandamiseks, lähtudes õppija tervislikest eripäradest, õpiraskustest või tugipersonali soovitustest. Otsuseid tehes kaalun alati, kas kohandus toetab õppija arengut ega sea ohtu õpiväljundite saavutamist. Pean oluliseks eristada võrdsust ja õiglust – kõik õppijad ei vaja samu tingimusi, kuid kõigil peab olema võimalus eesmärkideni jõuda.
Otsused seoses hindamise ja tagasisidestamisega
Hindamisotsused on õpetajatöös eriti vastutusrikkad. Olen oma praktikas eelistanud õppimist toetavat hindamist, kus tagasiside ei piirdu üksnes hinde andmisega, vaid toetab õppija arengut kogu õppeprotsessi vältel.
Teen teadlikke otsuseid (arvestades hindamisotsuste tegemisel lisaks õpiväljunditele ka õppija motivatsiooni ja emotsionaalset seisundit) selle kohta:
1) millal kasutada kujundavat hindamist – kujundav hindamine tähendab minu õpetamispraktikas pidevat õppimise jälgimist ja tagasisidestamist õppeprotsessi jooksul, et suunata õppijat, korrigeerida arusaamu ja toetada arengut enne kokkuvõtva hinde kujunemist (nt suuline tagasiside, vahekokkuvõtted, juhendamine töö käigus);
2) millal on vajalik kokkuvõttev hindamine – minu õpetamispraktikas on kokkuvõttev hindamine vajalik siis, kui õppija peab tõendama õpiväljundite saavutamist tervikuna, näiteks kursuse, teema või õppeperioodi lõpus. Sellisel juhul on hindamise eesmärk mitte enam õppimise suunamine, vaid saavutatud teadmiste ja oskuste taseme objektiivne fikseerimine;
3) millal jätta hinnang ajutiselt andmata ja keskenduda õppija toetamisele – lähtudes õppija arenguvajadusest ning vältides hindamist olukordades, kus see võiks pidurdada õppimist või vähendada motivatsiooni.
Otsused seoses õppemeetodite ja õppetöö korraldusega
Õppemeetodite valikul teen sageli otsuseid tunni käigus, lähtudes rühma valmisolekut ja arusaamist. Olen kogenud, et rangest tunnikavast kinnipidamine ei ole alati õppijate huvides (näiteks elektrotehnika tunnis tegime pausi tunni teemal ning selgitasin õppijatele, millal, kui palju ja mis tegevustega nad teenivad tulevasel töökohal – küsimus tekkis sellest et kooli tulles öeldi neile et nad teenivad oma erialal palju raha, kuid keegi ei old veel siiani selgitanud kuidas) ning mõnikord on põhjendatud tempo aeglustamine, kõrvale põige või teemasse rohkem süvenemine.
Otsused seoses õpiraskuste ja motivatsiooniga
Õpiraskuste ja motivatsiooniprobleemide eristamine on oluline osa minu pedagoogilisest otsustusest. Analüüsi käigus ilmnes, et püüan esmalt mõista õppija käitumise põhjuseid ning vältida kiireid hinnanguid. Otsustan teadlikult, millal sekkuda kohe ning millal anda õppijale aega. Vajadusel kasutan tugispetsialiste, et leida õppijale sobivaim lahendus.
Otsused seoses õpetaja rolli, piiride ja vastutusega
Pedagoogilised otsused puudutavad ka õpetaja rolli ja eetilisi piire. Olen pidanud oluliseks säilitada professionaalsed piirid, olles samal ajal toetav ja mõistev. Analüüs näitab, et teadlik rollitaju aitab vältida läbipõlemist ning toetab pikaajalist professionaalset arengut.
Tulemused ja eesmärgile vastavus
Töö tulemusena sain tervikliku ülevaate oma pedagoogiliste otsuste kujunemisest ja loogikast. Analüüs kinnitab, et minu õpetajatöö põhineb teadlikel, põhjendatud ja reflekteeritud otsustel, mitte juhuslikel lahendustel.
Ülesande eesmärk on saavutatud, kuna suutsin sõnastada oma otsustusprotsessi, hinnata selle mõju õppijatele ning teadvustada arengukohti.
Mis õnnestus
Õnnestus süstematiseerida igapäevane õpetamispraktika ning vaadata seda metatasandilt. See tähendab, et ma ei vaata oma õpetamist ainult tegevuste tasandil (mida ma tegin), vaid analüüsin oma tegevust kõrgemalt, reflekteerivalt tasandilt (miks ma nii tegin, millele otsus tugines ja mis mõju sellel oli). See aitas paremini mõista oma professionaalset identiteeti ja otsustusmustreid.
Mida teeksin teisiti
Edaspidi dokumenteeriksin pedagoogilisi otsuseid ja nende põhjendusi järjepidevamalt. Seni on minu peamine otsustus- ja refleksiooniprotsess toimunud suurel määral mõtlemise tasandil – olen olukordi analüüsinud, kaalunud erinevaid lahendusi ja jõudnud otsusteni, kuid ei ole seda protsessi süsteemselt kirjalikult talletanud. Käesolev töö aitas mul teadvustada, et otsustusprotsessi kirjalik fikseerimine toetaks nii minu professionaalset enesearengut kui ka hilisemat teadlikku refleksiooni. See ei viita otsustusprosessi puudumisele vaid selle varasemale dokumenteerimata kujule. Otsused olid olemas – kirjalik jälg mitte alati.
Kokkuvõte
Käesolev täiendav individuaalne ülesanne näitab minu valmisolekut tegutseda reflekteerida ja vastutustundliku kutseõpetajana. Pedagoogiliste otsuste teadlik analüüs täiendab minu arenguportfooliot ning kinnitab minu professionaalset küpsust kutseõpetajana.
Õppijatelt tagasiside küsimine
Küsimus: Mis rühmas sa õpid? (Õpetan korraga kolme rühma)
Selgitus: Eristada õpilasi kes on minu tagasiside küsimisele reageerinud.
Küsimus: Kas aine Elektrotehnika on Sinu jaoks
Selgitus: Selle küsimuse eesmärk oli kaardistada õppijate eelteadmised, et tõlgendada õpetamisele antud tagasisidet kontekstis ning hinnata, kas kasutatud õppemeetodid ja tempo olid õppijate varasema kogemusega kooskõlas. Pedagoogiliselt tugineb küsimus konstruktivistlikule õpikäsitlusele, mille kohaselt õppimine toimub uue teadmise seostamisel olemasolevate teadmiste ja kogemustega.
Küsimus: Õpetamise selgus ja arusaadavus
Selgitus: Selle küsimusteploki eesmärk on hinnata õpetamise didaktilist kvaliteeti õppijate vaatenurgast, keskendudes õpetaja selgitamisoskusele, õppesisu struktureeritusele ning õpetamisprotsessi kohandustele õppijate vajadustega. Likerti skaala kasutamine võimaldab: koguda kvantitatiivset tagasisidet; võrrelda erinevaid õpetamise aspekte omavahel ning teha üldistusi õpetamise tugevuste ja arendamist vajavate kohtade kohta. Valitud väited mõõdavad õpetamise protsessuaalseid tunnuseid, mitte õpilase isiklikku tulemust, mis on õpetamispraktika analüüsimisel metoodiliselt põhjendatud.
Küsimus: Õppemeetodid ja tunnitegevused
Selgitus: Küsimuse eesmärk on hinnata kasutatud õppemeetodite sobivust ja mõju õppimisele õppijate vaatenurgast. Erinevalt õpetamise selguse küsimustest keskenduvad need väited õppeprotsessi aktiivsele poolele – sellele, kudias õppimine toimus. Metoodiliselt võimaldab see: hinnata, kas kasutatud meetodid toetasid õppimise eesmärke; analüüsida õpetamise praktilist ja rakenduslikku suunitlust ning saada tagasisidet õppijate aktiivsuse ja kaasatuse kohta.
Küsimus: Õpikeskkond ja suhtlus
Selgitus: Selle küsimuse eesmärk on hinnata õpikeskkonna sotsiaal-psühholoogilist kvaliteeti õppijate vaatenurgast, keskendudes õpetaja ja õppija vahelisele suhtlusele, emotsinaalsele turvalisusele ning õppimist toetava õhkkonna kujundamisele. Metoodiliselt on see oluline, sest: õppimise tulemuslikkust ei määra üksnes õpetamismeetodid ja sisu, vaid ka õpikeskkonna kvaliteet; toetav ja turvaline õhkkond on eeltingimus õppijate aktiivseks osalemiseks; õppijate hinnangud suhtlusele ja õhkkonnale võimaldavad analüüsida õpetaja juhendamis- ja klassijuhtimisoskust, mida ei ole võimalik objektiivselt hinnata ainult õpetaja eneserefleksiooni kaudu.
Küsimus: Enesehinnang õppimisele
Selgitus: Selle küsimuse eesmärk on koguda õppijate subjektiivne hinnang õppimise tulemuslikkusele, täpsemalt tajutud muutusele teadmistes, oskustes ja õpitu väärtuses eriala kontekstis. Metoodiliselt on oluline eristada: õpetamisprotsessi hindamist (nt selgus, meetodid, õpikeskkond); õppimise tulemuslikkuse tajumist õppija vaatenurgast. Õppijate enesehinnang: ei asenda objektiivseid teadmiste mõõdikuid, kuid annab olulist infot selle kohta, kuidas õppija ise tajub õppimise mõju ning võimaldab seostada õpetamisviise õppija kogemusega.
Küsimus: Mis Sulle selle õpetaja tundide juures kõige rohkem meeldis?
Selgitus: Selle avatud küsimuse eesmärk on koguda kvalitatiivset tagasisidet, mis täiendab suletud väidete (Likerti skaala) abil saadud kvanitatiivseid tulemusi. Metoodiliselt on küsimus põhjendatud, sest: suletud küsimused piiravad vastuseid etteantud kategooriatega; avatud vastus võimaldab õppijal ise esile tõsta tema jaoks kõige olulisemaid õpetamise askpekte, ilma õpetaja eelduseid peale surumata; see aitab tuvastada mustreid, mida suletud küsimused ei pruugi katta (nt õpetaja isikuomadused, konkreetne tunnitegevus, seletamisviis, suhtumine). Avatud küsimus suurendab küsitluse sisulist valiidsust, kuna võimaldab õppijatel väljendada seda, mida nad ise peavad oluliseks.
Mis Sulle selle õpetaja tundide juures kõige rohkem meeldis? 32 vastust
Humoorikas
Pole kohustuslik rääkida.
Labori tööd.
Mulle meeldis, kui õpetaja nalja tegi ja õpetas samal ajal.
Õpetaja
Ta räägib ja käitub nagu inimene ja kohtleb meid ka inimestena mitte ei lase oma õpetaja tiitlil endale pähe minna
Õpetaja on väga arusaav ja sõbralik
Tunni üles ehitus ja õpetaja
Siis kui esimene 10 min ei te me mide midagi ja saan üles ärkada
Teemade selgitamine, igas tundis natuke kordasime eelnevate tundide õpetu.
Ta ei ole mees kes kardab nalja teha
Õhkkond
Demonstratsioonid
Teie😍
Nalja tegemine
On võimalik pakkuda lahendusi ja saab teada ka õihe lahenduse
Hea tempo ja saab rahulikult kusimusi kusida
Lõbus aine, kasulikud oskused tulevikuks, tore õpetaja kes seletab hästi
Need on arusaadavad ja selged, tunnid pole igavad
Oli huvitav
rahulik selgitus
Kõige rohkem meeldis kuidas ta rääkis ja lasi mõelda küsimuse/vastuse peale.
Vabadus
Sõbralik
Õpetaja teeb teema kergesti mõistetavaks
Õpetaja sai aru et oskan teemat ja lasi mul vähem kaasa teha selle tõttu, vahepeal ikka küsis küsimusi et kindlaks teha mids tean.
Praktiline osa, kus skeeme ja töölehti täitsime
Õpetaja suhtumine meisse
Õpetaja on väga tore teiste õpilaste vastu
Tore oli ja polnud range
Õpetaja energia
Tund oli arusaadav
Küsimus: Mis aitas Sul kõige rohkem õppida ja aru saada?
Selgitus: Selle avatud küsimuse eesmärk on tuvastada õppimist toetavad tegurid õppijate enda vaatenurgast, ilma et vastuseid piiraks etteantud väidete raamistik. Metoodiliselt on küsimus põhjendatud, sest: see võimaldab koguda kvalitatiivseid andmeid, mis täiendavad suletud küsimuste (Likerti skaala) abil saadud kvantitatiivseid tulemusi; õppijad saavad ise nimetada konkreetsed õpetamisvõtted, tegevused või tingimused, mis nende õppimist kõige enam toetasid; küsimus aitab vältida õpetaja eelduste pealesurumist (nt et õppimist toetas just see, mida õpetaja oluliseks pidas). Seeläbi suureneb küsitluse sisuline valiidsus ning paraneb arusaam sellest, millised õpetamispraktikad tegelikult õppimist toetasid.
Mis aitas Sul kõige rohkem õppida ja aru saada? 32 vastust
Praktika
Näidet
Joonised tahvlil
Praktilise töö olemasolu.
Kui õpetaja selgitas näidetega tahvli peal.
Õpetaja selgitus ja klassikaaslastelt üleküsimine
Õpetaja sõbralikus
Õpetaja valmistatud materjalid
Ja
Slaidid
Jällegi demonstratsioonid, õpetaja küsimused millele pidi vastama, aitas kaasa mõtlemisega
Teie
Slaidid
Tunnis lihtne kuulamine ja märkmete tegemine vihikusse.
Kaasa kuulata
Praktilised ülesanded
Selgitused ja näited
Labor
see et õpetaja küsis küsimusi palju
Head näited asjadest/teemadest.
Keskendumine ja kaasa kuulamine
Rohke selgitamine ja kordamine
Labori tunnid
Ise küsimustele vastamine suuliselt.
Praktiline osa
Õpetaja korduv selgitamine ja küsimine
Tänu õpetajale
Õpetaja selkitused
Õpetaja seletused
Tahvlile näidatud esitused
Küsimus: Mida võiks õpetaja Sinu arvates edaspidi teisiti või paremini teha?
Selgitus: Selle avatud küsimuse eesmärk on koguda arendusele suunatud kvalitatiivset tagasisidet, mis võimaldab tuvastada õpetamise parendamisvõimalusi õppijate vaatenurgast. Metoodiliselt on küsimus põhjendatud, sest: suletud küsimused annavad hinnangu olemasolevale olukorrale, kuid ei kirjelda piisavalt, mida konkreetselt muuta või arendada; avatud küsimus võimaldab õppijatel väljendada ettepanekuid ja ootusi, mida uurija ei pruugi ette näha; see aitab koguda detailseid ja kontekstipõhiseid andmeid, mis täiendavad kvantitatiivseid tulemusi ning suurendavad uuringu sisulist valiidsust. Küsimus on oluline ka seetõttu, et see eristab kirjeldavat tagasisidet (mis oli) ja arendavat tagasisidet (mida võiks muuta).
Mida võiks õpetaja Sinu arvates edaspidi teisiti või paremini teha? 29 vastust
Kõik on okei
Kaas õpilasi rohkem korrale kutsuda
Ma ei tea
Ausalt ei tea
Veel sõbralikum olla
Korda hoida paremini
Kõik on praegu hea
Ei ole vaja midagi teisiti teha
Ei oska oelda
Praeguseni on olnud perfektne (muudatusi pole vaja)
jätkata samas vaimus
Ma ei oska õelda
Kui pakutakse lahendusi, siis anda lihtne selgitus õige ja vale puhul.
Koik sobib mulle praegu
Veidi rohkem praktilisi ülesandeid
Ei oska õelda
Ei tea
ei tea
Ma arvan, et pole vaja midagi teisiti teha.
Jätka samas vaimus
eitea
Rohkem labori tunde
Õpetaja oli kõige parim see õppehooaeg, niiet ei oska öelda
Ei ole vaja midagi muuta, peamine rõõm on et tundidest arus
Mitte midagi
Õpetaja oli väga hea ja ta oskab hästi õpetada
Rohkem praktilisi osasi võiks olla
Kõik oli hästi
Midagi
Küsimus: Kas soovitaksid sellise õpetamisviisiga tunde ka edaspidi? Miks?
Selgitus: Selle küsimuse eesmärk on hinnata õpetamisviisi tajutud üldist väärtust ja aktsepteeritavust õppijate vaatenurgast, koondades varasemate küsimuste kaudu saadud kogemused üheks tervikhinnanguks. Metoodiliselt on küsimus põhjendatud, sest: see toimib sünteesiva (kokkuvõtva) küsimusena, mis seob õpetamise selguse, meetodid, õpikeskkonna ja õppimise tulemuslikkuse üheks üldiseks hinnanguks; avatud vastus koos põhjendusega võimaldab mõista mitte ainult hinnangut („jah/ei“), vaid ka selle põhjuseid; küsimus aitab kontrollida, kas varasemates küsimustes saadud positiivsed või negatiivsed hinnangud kinnituvad tervikvaates (nn sisemine valiidsus). Soovitusvalmidus on haridusuuringutes levinud õpetamise kvaliteedi kaudne indikaator, sest õppija ei soovita edasi õpetamisviisi, mida ta ei pea toimivaks või väärtuslikuks.
Kas soovitaksid sellise õpetamisviisiga tunde ka edaspidi? Miks? 32 vastust
Jah on arusaadav lihtne ja selge
Jah
Jah, teemad olid hästi selgitatud.
Ma saan aru selgitustest nii, et ma arvan jah.
Jah ,saladus
Jah sest ta õpetab toredalt
Jah need sobivad väga hästi ja õpetamise viis on rahulik
Jah sooviks, mulle sobib see
Ja väga.
Jah, need on väga efektiivsed.
Jah kuna see on lobus viis kuidas oppida
Soovitaksin, kõik töötas ja teema sai omandatuks
Ja, sest see töötab
Jah.
Jah. See on tore
Jah. Kui õpilane soovib, siis on lihtne teemat selgeks saada ka nullist.
Ja mulle meeldib et tempo on rahulik ja opetaja seletab teemasi hasti
Ja, kuna nii on teemadest palju lihtsam aru saada
Jah kuna need on head tunnid
Jah, sest tund on huvitav ja arusaadav
jah, see on väga rahulik
Jah, sest tema õpetamisviis on hea, sõbralik ja normaalne kogus rangust, et õpilane ei oleks laisk.
Ja sest töötab ja õpetab hästi
Jah, sest sellistes tundides on tore
Ja soovitaksin, kuna need õpetavad väga selgelt
Jah, kergesti arusaadav ja kirjutama ei pea, samal ajal on see palju effectiivsem mu õpetamises kui kirja panemine.
Jah, selline õpetamisviis on õpilastele huvitav ja väga rahul sellega
Jah, sest arvan et see in kõige efektiivsem viis õppimiseks
Ei
Jah sest tunnid olid arusaadavad ja toredad
Jah, kuna see seletas kõike piisavalt hästi
Ja kuna hea oppida
Küsimus: Üldine hinnang õpetamisele
Selgitus: Selle küsimuse eesmärk on koguda õppijate tervikhinnang õpetamisele, koondades eelnevates küsimustes käsitletud erinevad aspektid (selgus, õppemeetodid, õpikeskkond, õppimise tulemuslikkus) üheks üldiseks hinnanguks. Metoodiliselt on see küsimus põhjendatud, sest: see toimib sünteesiva kokkuvõtva indikaatorina, mis võimaldab hinnata õpetamise üldist tajutud kvaliteeti; võimaldab võrrelda detailsete küsimuste tulemusi üldmuljega (nn kooskõla kontroll); annab lihtsasti tõlgendatava kvantitatiivse näitaja, mida on mugav kasutada kokkuvõtetes ja järeldustes. Selline üldhinnangu küsimus on tavapärane õpetamise kvaliteedi uuringutes, kuna see võimaldab: kiiret ülevaadet õppijate üldisest rahulolust; võrreldavust eri rühmade, perioodide või õpetamiskogemuste vahel.
Üliõpilase kirjalik praktikakogemuse refleksioon
Praktikakogemuse refleksioon – elektrotehnika õpetamine tegevõpetajana
Käesolev praktikakogemus ei toimunud minu jaoks eraldiseisva „praktikana“, vaid oli loomulik osa minu igapäevasest tööst tegevõpetajana. Õpetasin elektrotehnikat juba tegutseva kutseõpetajana ning praktika raamistik andis mulle võimaluse oma igapäevast õpetajatööd teadlikumalt analüüsida, mõtestada ja reflekteerida. See tegi kogemuse minu jaoks eriti väärtuslikuks, sest refleksioon ei põhinenud üksikutel tundidel, vaid järjepideval ja reaalsel õpetajatööl.
Minu ootused ei olnud seotud niivõrd õpetajatöö „äraõppimisega“, vaid pigem enesearengu ja professionaalse eneseanalüüsiga. Soovisin hinnata, kui hästi suudan oma ainealaseid teadmisi elektrotehnikas edasi anda, kuidas ma toime tulen erineva tasemega õppijatega ning millised õpetajaoskused vajavad teadlikku arendamist.
Tunnen, et need eesmärgid täitusid. Igapäevane õpetajatöö andis mulle ausa ja realistliku pildi oma tugevustest ja arengukohtadest. Kuna vastutasin tundide planeerimise, läbiviimise, hindamise ja õppijate toetamise eest täielikult ise, tajusin selgelt õpetaja rolliga kaasnevat vastutust. Praktika ei olnud minu jaoks „harjutamine“, vaid teadlik peegeldus sellest, kuidas ma juba õpetajana töötan ja kuidas saan oma tööd veelgi paremini teha.
Minu ainealased teadmised elektrotehnikas olid praktikal selgelt minu tugevuseks. Tunnen end kindlalt elektriringide, pinge ja voolu seoste, ohutuse, mõõtmiste ning tehniliste mõistete selgitamisel. Kuna mul on ka praktiline erialane taust, oskan siduda õpitavat reaalse tööeluga, tuua näiteid tegelikest olukordadest ning selgitada, miks mingi teadmine on vajalik just kutseõppes.
Didaktiliselt toetas mind kogemus õpetajana: oskan üles ehitada tunde loogiliselt, liikuda samm-sammult ning siduda teooriat praktiliste tegevustega. Samas sain selgelt aru, et just diferentseerimine on valdkond, mis nõuab pidevat teadlikku tähelepanu. Õppijate eelteadmised ja töötempo on väga erinevad ning kõigi kaasamine ühte õppeprotsessi ei ole alati lihtne.
Hindamisalaste pädevuste osas tajusin samuti arenguvajadust. Kuigi oskan hinnata, kas õppija on saavutanud õpiväljundi, tunnen, et soovin veelgi teadlikumalt arendada kujundava hindamise kasutamist ning anda õppijatele süsteemsemat ja arengut toetavat tagasisidet.
Oma igapäevases õpetajatöös toetavad mind eelkõige suhtlemisoskused ja rahulik hoiak. Olen õppijate suhtes avatud ja toetav ning püüan luua õpikeskkonna, kus küsimuste esitamine on loomulik ja lubatud. Usun, et elektrotehnika õppimisel on väga oluline, et õppija ei kardaks eksida.
Psühholoogilise pädevusena pean oluliseks empaatiat ja kannatlikkust. Märkan, kui õppija jääb hätta või kaotab motivatsiooni, ning püüan teda individuaalselt toetada. Samas olen aus ka enda suhtes – mõnikord keskendun liigselt tehnilisele sisule ja pean teadlikult meenutama, et õpetajatöö ei ole ainult teadmiste edastamine, vaid ka inimeste juhtimine ja toetamine.
Eetilises plaanis pean väga oluliseks tööohutust. Elektrotehnika õpetamisel rõhutan järjepidevalt ohutusnõudeid ning püüan neid selgitada nii, et õppijad mõistaksid nende tegelikku tähendust, mitte ei tajuks neid formaalsusena.
Kuna töötan ise samas koolis tegevõpetajana, toimus koostöö praktikakooliga igapäevase töökeskkonna raames. Hindan seda koostööd positiivselt – mind koheldakse kolleegina ning mul on võimalus oma tööd iseseisvalt korraldada. See suurendab vastutustunnet ja annab vabaduse katsetada erinevaid õpetamisviise. Praktika raames reflekteerisin peamiselt iseenda tegevust, kuid väärtustan väga ka kolleegide vaatenurka ja kogemuste jagamist.
Kõige enam valmistab mulle väljakutseid ajaplaneerimine. Elektrotehnika teemad on sisult mahukad ning õppijate tempo on väga erinev. Sageli tuleb teha kiireid otsuseid, kas liikuda edasi või peatuda ja teemat sügavamalt lahti seletada. Samuti on väljakutseks õppijate motivatsiooni hoidmine, eriti teoreetilisemate teemade puhul. Olen pidanud teadlikult otsima viise, kuidas siduda teooriat praktiliste ülesannetega ning näidata õppijatele õpitava väärtust.
Kuna tegutsen juba kutseõpetajana, kinnitas see praktikakogemus mulle eelkõige seda, et olen õigel erialasel teel. Tunnen, et mul on olemas vajalikud teadmised, oskused ja isikuomadused, et kutseõpetajana töötada. Samas näen ennast selgelt õppiva professionaalina – inimesena, kes analüüsib oma tööd, märkab arengukohti ja otsib teadlikult võimalusi ennast täiendada. See refleksioon ei kinnitanud mitte ainult minu valmisolekut õpetajatööks, vaid ka motivatsiooni selles rollis edasi areneda ja panustada kvaliteetsesse kutseharidusse.