Informeerib osapooli õpieesmärkidest, õppe- ja praktikakorraldusest (sh VÕTA võimalustest, hindamisest), tugiteenustest, kasutades erinevaid infokanaleid (nt koosolek, e-suhtlus, individuaalne vestlus).
Tõhus õppeprotsess eeldab selget, järjepidevat ja sihipärast kommunikatsiooni kõigi asjakohaste osapooltega. Kutseõpetaja roll ei piirdu üksnes õpetamisega klassiruumis, vaid hõlmab ka õppijate, lapsevanemate (vajadusel), kooli tugipersonali ning praktikakohtade esindajate informeerimist ja kaasamist. Osapoolte teadlikkus õpieesmärkidest, õppe- ja praktikakorraldusest ning hindamise põhimõtetest loob aluse läbipaistvale ja usalduslikule koostööle ning toetab õppijate edukat õpiteed.
Õppe alguses ja õppeprotsessi jooksul selgitan õppijatele ning teistele osapooltele õpieesmärke ja oodatavaid õpiväljundeid, lähtudes kehtivast õppekavast. Selge eesmärgistamine aitab õppijatel mõista, mida ja miks nad õpivad mis suurendab nende vastutustunnet ja motivatsiooni õppimise suhtes. Uuringud näitavad, et õppijate teadlikkus õpieesmärkidest ja hindamiskriteeriumidest toetab eneseregulatsiooni ja parandab õpitulemusi (Hattie, 2009).
Oluline osa informeerimisest on seotud õppe- ja praktikakorraldusega, sealhulgas hindamise põhimõtete ning VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise) võimaluste tutvustamisega. Õppijate ja praktikajuhendajate teadlikkus VÕTA võimalustest aitab väärtustada varasemat kogemust ning kujundada õppijale sobivamat ja individuaalsemat õpiteed. Hindamise puhul selgitan nii kujundava kui ka kokkuvõtva hindamise eesmärke, kriteeriume ja protseduure, et õppijad mõistaksid, mille alusel nende õpitulemusi hinnatakse ning kuidas nad saavad oma sooritust parandada (Black & Wiliam, 1998).
Lisaks akadeemilisele infole pean oluliseks tugiteenuste tutvustamist. Õppijatele ja vajadusel ka praktikakohtade esindajatele edastan infot kooli tugisüsteemide kohta (nt tugispetsialistid, eripedagoogiline või psühholoogiline abi), et võimalike õpiraskuste või isiklike takistuste ilmnemisel oleks abi varakult kättesaadav. Õppijate õigeaegne suunamine tugiteenustesse toetab kaasava hariduse põhimõtteid ning aitab ennetada õpingute katkestamist (Ainscow, 2020).
Osapoolte kaasamisel kasutan erinevaid infokanaleid vastavalt olukorrale ja vajadusele. Üldise info edastamiseks sobivad koosolekud ja e-suhtlus (nt e-kiri või õppeinfosüsteem), samas kui individuaalsed vestlused võimaldavad käsitleda õppija eripärast tulenevaid küsimusi ja vajadusi. Mitmekesine kommunikatsioon tagab info parema mõistetavuse ning võimaldab arvestada osapoolte erinevate ootuste ja eelistustega. Selline lähenemine toetab koostöist õpikeskkonda, kus õppija on aktiivne ja teadlik osaline oma õpiteel (Illeris, 2018).
Kokkuvõttes on osapoolte informeerimine ja kaasamine teadlik ja süsteemne tegevus, mis toetab õppija arengut, suurendab õppeprotsessi läbipaistvust ning loob eeldused kvaliteetseks koostööks kooli, õppija ja praktikakohtade vahel.
Ainscow, M. (2020). Promoting inclusion and equity in education: Lessons from international experiences. Nordic Journal of Studies in Educational Policy, 6(1), 7–16.
Black, P., & Wiliam, D. (1998). Assessment and classroom learning. Assessment in Education: Principles, Policy & Practice, 5(1), 7–74.
Hattie, J. (2009). Visible learning: A synthesis of over 800 meta-analyses relating to achievement. Routledge.
Illeris, K. (2018). Contemporary theories of learning: Learning theorists in their own words. Routledge.