Kohandab õppevara vastavalt sihtrühmale ja eriala arengutele; analüüsib õpivara puudusi vastavalt eriala arengule ja tehnoloogia uuendustele; teeb ettepanekuid õpivara uuendamiseks.
Kutseõpetajana on minu kohuseks ja rolliks kohandada õppevara vastavalt sihtrühmale ja eriala arengutele. Alustan igat õppeaastat sihtrühma ehk oma õpilaste profiili kaardistamisega: õppijate eelteadmised, digipädevus, erialased ootused ning erivajadused. Kasutan selleks juhtkonna sisendit, vestlusi õpilastega ning teste juba omandatud materjali üle. Õpilane on kutseõppes esimesel kursusel ehk tal on läbitud põhikooli füüsika kursus siis meenutan neile seal õpitut ja vaatan milline on klassi tase.
Minu moodul on vundamendiks järgmise õpetaja moodulile, mistõttu uurin mis teadmised peavad õpilastel olema kui nad minu mooduli lõpetavad, et saavad edukalt edasi õppida järgmises moodulis.
Minu klassis on alati erineva tasemega õpilasi, mistõttu olen koostanud ka õpilastele individuaalse õppekava. Oma õppevara koostamisel teen ülesanded mitme raskusastmega, mis annab mulle eelise sujuvaks tunniks. Saan kiiresti reageerida ning anda erineval tasemel olevatele õpilastele erineva tasemega ülesandeid.
Õpivara ehk kiivalt hoitud saladus! Suureks puuduseks on õpivara olemasolu, mistõttu olen kõigile oma õpetatavatele moodulitele koostanud ise õpivara. Samuti talitavad ka teised õpeajad. Sellega kaasneb ka suur puudus – kõik õpetajad koostavad õpivara lähtudes nende moodulist ning nendest endast. See tähendab, et teisel õpetajal on keeruline selle järgi tundi anda, mis teeb õpivara jagamsie õpetajate vahel veelgi võimatumaks. Tunnen suurt puudust üle koolilisest, üle eriala (mitme kooli peale) või üleriigilisest õpivarade kogumikust kus õpetajad saavad võtta ja kasutada kvaliteetseid õpivarasid.
Teen iga tunni lõpus märkusi, et kuidas järgmisel korral saan teadmisi õpilastele veelgi paremini edasi anda. Mis muudatusi pean oma õppevaras tegema? Kuna koostan kõik oma õpivarad ise siis saan nende muutmiseks teha ettepanekuid ise endale. Unistan ajast mil on olemas õpivarade kogumik ning saan õpetajana saata nende koostajatele enda ettepanekuid ja tähelepanekuid, et õpivara kvaliteeti veelgi tõsta.
Oma õpetajatöös eristan kahte ressursside rühma – õppevara ja metoodilised materjalid. Õppevara räägib õpilaslee mis ja kuidas harjutada, metoodiline juhend räägib mulle kui õpetajale kuidas õpetada ja hinnata. Mõlema süsteemne arendamine tagab, et õpe on sisukas ja metoodiliselt läbimõeldud.
| Milleks? | Õppevara õpilastele | Metoodiline materjal õpetajale |
| Peamine otstarve | Sisu õppimiseks ja harjutamiseks | Õppetöö kavandamiseks, läbiviimiseks ja hindamiseks |
| Sihtgrupp | Õpilane | Õpetaja, koolitaja, mentor |
| Vormid | Õpik, töövihik, tööriistakomplekt, laboratoorsete tööde juhendid | Õppekava ainekava, tunnikavad, didaktilised juhendid, hindamismaatriksid, metoodikakonspektid |
| Fookus | Mida õpilane peab tegema, et kompetents kujuneks? | Kuidas mina õpetajana seda protsessi kõige tõhusamalt toetan? |
| Kasutus | Tunni ajal, koduseid ülesandeid lahendades | Enne ja pärast tundi kavandamisel/refleksioonis ning tunni ajal õpetaja jaoks juhendmaterjalina |
| Uuendamise alus | Eriala sisu – tehnoloogia, standardid Õpilaste taseme muutus | Didaktilised trendid, õpikäsitus, hindamisnõuded |
Analüüsin õppevara lähtudes nendest eesmärkidest
Võrdlen õppevara õppekavaga, et kas õpilane saavutab õpiväljundid. Kontrollin üle faktid, et kas on toimunud tehnoloogilisi uuendusi või faktitäpsustusi. Õppija profiilile sobivus – kas õppevara on liiga lihtne või liiga keeruline. Minu jaoks on tähtis, et ülesanded on diferentseeritud. Iga uue õppevara loomisega/olemasoleva muutmisega teen erineva raskusastmega ülesanded. Kontrollin et igal õppevaral on kaks esitusviisi – visuaalne mida saab näidata tahvlil ning tekstiline mida räägin selgitavalt juurde. Juurde räägitav osa on eriti tähtis sobitada vastavalt klassi olekule, nende tähelepanu võimele ning nende tasemele.
Analüüsin metoodilisi juhendeid lähtudest nendest eesmärkidest
Juhendi vastavus õppeprotsessile: hindamiskriteerium – õppetegevus – eesmärk. Ülikoolis saadud teadmised tõstavad analüüsi kvaliteeti didaktiliselt. Juhendi selgus ja rakendatavus. Tean täpselt mida 45 minuti/90 minuti jooksul teen ning mis järjekorras. Kui midagi läheb nihu siis mis on plaan B ja plaan C. Juhendit luues proovin olla neutraalne, kuid see koosneb ikka minu enda õppemeetoditest. Kui lihtne on juhendit kohandada ja muuta. Väga tähtis on et hindamiskriteeriumid ning valem kuidas kujuneb hinna on õpilastele ja minule kui õpetajale arusaadav. Kas suudan seda selgitada ja põhjendada lapsevanematele, juhtkonnale, teistele õpetajatele. Kas minu juhend on piisavalt põhjalik ning selge, et selle alusel saab ka teine õpetaja õpetamisega hakkama.
Tundides antav teoreetiline osa ja laborites omandatavad praktilised oskused PEAVAD OLEMA KOOSKÕLAS!