Kohustuslikud kompetentsid
Enda töö kavandamine
Kavandab oma tegevused, arvestades tööülesandeid ja organisatsiooni tööplaani/tegevuskava, teeb selles koostööd kolleegidega;
Tööülesanded
Ühes koolis töötan töölepinguga (õpetaja ametikohal) ja teises koolis töötan käsunduslepinguga.
Minu tööülesanded kombineeritult on: tagada õpilaste pidev kvaliteetne õpetamine lähtuvalt õppekavast ja õpilase individuaalsusest ning teised õppe- ja kasvatustööga seotud tegevused, s.h. asendused; osalema tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitustel; toetama ja jälgima õpilaste arengut; jälgima õpilaste toimetulekut koolis; looma õppekeskkonna, mis soodustab iseseisvat õppimist, sealhulgas vajalike õppimisoskuste kujunemist; kasutama nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid; korraldama õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist; tundide ettevalmistus; tundide läbiviimine; tagasiside andmine õpilastele.
Kooli tööplaan/tegevuskava
Paljud kooli õpetajad on osakoormusega ning et info jõuaks kõikide õpetajateni kasutame Google Classroomi rakendust. Erinevad teemad on jaotatud erinevateks osadeks ning iga õpetaja valib enda tööks vajalikud osad.
Õppeaasta 2023/24 õppetöö kalender on Google Sheetsis kogu kooli kattev tabel, mis on jagatud viide tulpa – kuupäev; Kogu kooli üritused; Gümnaasiumi/mh riigieksamid ja rahvusvahelised eksamid; Põhikool/mh tasemetööd, põhikooli lõpueksamid; Algklassid (1.-4. klass). Niimoodi on kogu kooli tegevused koondatud ühte tööplaani, kus kõik õpetajad saavad jälgida kogu kooli tegevust ja teha enda tööplaanis muudatusi.
Koostöö kolleegidega
Õpitoad
Meil on koolis mitmeaastane programm, et saada paremaks kooliks. Sellel aastal (2023/2024) on rõhk õpetajatel ja järgmisel aastal (2024/2025) on rõhk õpilastel. Töö tulemuslikkuse nimel on kogu kooli õpetajad jagatud mitmesse gruppi – ühe grupi suurus on 8 õpetajat. Õpitubade teemad on: plaanid ja ootused uueks õppeaastaks; psühholoogilised baasvajadused; täidesaatvad protsessid; eneseregulatsioon; kokkuvõtted.
Õpitubades osalevad üle 10 aastase kogemusega õpetajad. Minu roll on näidata noore ja alustava õpetaja vaatenurka ja anda edasi enda saadud kogemusi. Ühes õpitoas: kuvasime tahvlile näidis tunni õpetaja käitumise ning rühmas analüüsisime kas õpetaja tegevus oli õige. Kodutööna pidime käima teise õpetaja tundi vaatlemas. Mina vaatlesin 2A klassi eesti keele tundi. Vaatluse ajal oli minu ülesandeks jälgida tundi ning ära märkida kõik õpetaja positiivsed tegevused. Kasutasin seda vaatlust ülikooli Õppimist toetav õpetamine aine tunni ülesehituse kodutöös ja Õppimise alused aine eneseregulatsiooni kodutöös.
Koolilõpu eksam
Iga aastane koostöö: Gümnaasiumi reaal- ja loodusainete valdkonna õpetajatega viime läbi ühiselt koolilõpu eksamit. Eksamil osalevad – Arvutiõpetus; Staatika; Rakendusbioloogia I (iidsed ja klassikalised biotehnoloogiad); Rakendusbioloogia II (kaasaegsed biotehnoloogiad); Praktiline keemia; Praktiline elekter; Geoinformaatika; Robootika; Loodus- ja keskkonnakaitse.
Koolilõpu eksam annab hinde ka minule kui õpetajale. Vastavalt minu tööülesandele „tagada õpilaste pidev kvaliteetne õpetamine lähtuvalt õppekavast“ on minu kohus õpetajana üles ehitada kursuse õppekava, mis vastab tänapäeva nõuetele, õpilased saavad kasutada tänapäevaseid seadmeid ning valmistada neid ette igapäeva eluks, anda korrektne ülevaade valdkonnast, et õpilane saab teha valiku kas minna või mitte minna seda valdkonda ülikooli õppima.
Minu ülesanded eksamiga seoses
1) valmistada ette eksamipiletid, kuid siin on minu hinnangul kaks ohukohta – kas teha küsimused väga lihtsad või väga keerulised. Mina lähtun eksamipiletite koostamisel sellest, et antud teemat oleme kursusel arutanud, teemat on võimalik eksami ruumis arusaadavalt selgitada, õpilasel on võimalik iseseisvalt ehitada näidis, mille abil eksami pilet lahendada;
2) õpilaste kirjutatud eneseanalüüside analüüsimine. Teen enda käitumise ja kursuse kohta järeldused ning viin sisse muudatused. Minu jaoks on seda kohati raske teha (negatiivse tagasisisde korral), kuid see on ääretult vajalik, et saavutada eesmärk, milleks on et järgmised õpilased saavad parema kursuse;
3) eksamipileti loosimisest kuni eksamini on minu kohus olla õpilastele kättesaadav ning nende soovi korral anda õpilastele konsultatsiooni, anda juurdepääs füüsika laborile, kus õpilane saab kasutada kooli õppevara, et eksamiks näidis ehitada;
4) eksami päeval on minu kohus rahustada närvilist õpilast. Eksami ettekande ajal jälgin eksamit ning teen märkmeid. Kui õpilane on lõpetanud siis on küsimuste ja vastuste voor (esimese vooru teeb õpetaja kelle aine kohta eksami pilet on). Selleks hetkeks, lähtuvalt minu järgmisest tööülesandest „korraldama õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist“ peab mul olema ülevaade õpilasest ning tema reaktsioonist küsimustele. See tähendab, et minu esitatud küsimus, ei tohi õpilast viia segadusse (küsimus peab olema konkreetne), peab andma kindluse, et kui vastust ei tule või liigub see vales suunas on minu kohus lisaküsimustega aidata õpilane õigele teele tagasi. Peale minu küsimuste vooru on kõikidel teistel eksamikomisjoni liikmetel võimalus küsida küsimusi.
Minu õppekoht: õppisin kuidas teha korrektne eksamipilet; õppisin kuidas läbi viia eksamit; õppisin kuidas võtta vastu negatiivset tagasisidet (see vajab täiendavat õppimist).
Kavandab õppetegevust lähtuvalt nüüdisaegsest õpikäsitlusest, õppekavast ja sellega seonduvatest dokumentidest ning tagasiside analüüsist;
Minu hinnangul on vajalik uue kursuse või klassiga alustades panna paika klassi reeglid. Reeglite eesmärk on kindlustada, et õpilased ja õpetaja teavad millised on ühised kokkulepped algavaks kursuseks.
Et kindlustada õpilaste normaalne sotsiaalne areng, peab õpetaja seadma klassile selged käitumisreeglid, nõudma järjekindlalt nende täitmist, kuid olema reeglite rakendamisel piisavalt paindlik. (Krull, 2001)
Minu kasutatav teekond reeglite kehtestamisel:
– koostan varem teiste õpilastega töötanud reeglid;
– esitan reeglid esimesel tunnil õpilastele ning arutelu käigus muudame, kohandame, lisame ja kustutame reegleid vastavalt konkreetse klassi õpilaste eripärast ja vajadustest;
– kui reeglid on läbi arutatud ja vajalikud muudatused sisse viidud siis kehtestame reeglid konsensuslikult.
Nüüdisaegse õpikäsituse järgi on aine sisu – oskuste ja teadmiste – kõrval oluliseks õppimise eesmärgiks õpiprotsess ning sellega seotud oskused ja hoiakud. Teisisõnu tuleb ka õppimist õppida. (Pedaste s.a.)
Koolieksamile saamise eelduseks on eneseanalüüs, kus õpilased analüüsivad kõiki õppeaineid, millest tulevad piletid eksamile. Õpilased saavad valida kas vastavad igale küsimusele eraldi või seovad vastuse üheks tervikuks. Küsimused ei ole minu koostatud.
Küsimused millele õpilased peavad vastama:
1) Mis antud aines kõige enam meeldis?
2) Mis antud aines kõige raskem tundus?
3) Kas oli midagi sellist, mis selle aine ebameeldivaks muutis?
4) Millise teema käsitlust oleksid selles aines veel oodanud?
5) Kuivõrd meeldivus/ebameeldivus oli seotud sinu poolsest vähesest panustamisest?
6) Enamus haruainetest sisaldas suures mahus erinevaid praktilisi ülesandeid:
6.1) Kas need aitasid Sul omandada, praktilisi käelisi oskusi? Nimeta, milliseid oskusi!
6.2) Kas need andsid Sulle eluks vajalikke praktilisi kogemusi? Nimeta, milliseid!
6.3) Kas haruaine läbimise käigus avardus Sinu arusaam maailmast? Nimeta toimunud muutusi!
Toon siin ära katke minu aine Praktiline elekter kohta esitatud eneseanalüüsist.
„ … oli üks ainetest, mida ma iga nädal ootasin. Mulle väga meeldis see tund, kuna see ei olnud minu jaoks raske ning õpetaja oli väga tore, kaasas meid kõiki oma naljade ja aktiivsusega. Meil oli mitu praktilist tööd, mida pidime rühmas tegema. Sain alati teha koostööd oma sõbranna (nime eemaldasin), mis tegi iga ülesande väga lõbusaks. Õppisime aines ise skeeme lugeda ning nende järgi juhtmeid ühendada.“
Toon siin ära katke minu aine Robootika kohta esitatud eneseanalüüsist.
„ Robootika meeldis mulle väga. Aine oli huvitav ning see oli minu jaoks midagi uut ja see tegi tunnis olemise lõbusaks. Teooriat oli väga vähe ning me saime täna sellele palju rohkem tegeleda praktiliste ülesannetega. Tunnis tegelesime palju programmeerimisega ning tegime rühma tööna ettekandeid, kus tutvustasime erinevaid valdkondades kasutatavaid roboteid. Esimestes ülesannetes programmeerisime lihtsaid mänge ning hiljem läksime üle natuke raskematele ülesannetele, kus koodide kirjutamisega panime tööle erinevaid valgusteid ja mootoreid. Praktilisi käelisi oskusi see aine mulle kahjuks ei andnud, sest praegu ma arvatavasti ei saaks ühegi programmeerimis ülesandega ise hakkama. Kõige rohkem meeldis mulle ülesande lõpptulemus, mäng, mida saime ise järgi proovida, ja töötav seade. Kõige raskem oli koodide kirjutamine, sest oli lihtne teha mingi vea ning selle leidmine võttis alati palju aega. „
Minu õppekoht: siiani andsin enne praktilist tööd üldise ülevaate tööst ning selle tegevuste järjekorrast ning küsimuste tekkimise ajal andsin konkreetsele rühmale suuniseid ja lisaselgitusi lähtudes sellest kuhu nemad oma tööga jõudnud olid. Nii sai iga rühm personaalse abi. Tagasisdest sain teada, et pean algses töö tutvustuses minema palju detailsemaks, millega saab ära hoida mõned tekkinud küsimused ja saan vabastada enda aega keerulisemate küsimuste selgitamiseks. Praegu teised rühmad ootasid järjekorras kuni jõudsin nendeni. Selle muudatuse viin sisse oma mõlemas aines. Lisaks õppisin, et tagataskusse tuleb jätta lisa töid, mida saan anda tublimatele, sest õpilaste poolsest tagasisidest on tulnud välja, et tublimad õpilased, kes teevad praktilise töö kiiresti ära igavlevad tunni lõpus, kuigi neil on huvi edasi teha.
Korduv praktika, kui puudub adekvaatne tagasiside reageeringu korrektsusest, ei pruugi parandada sooritamise oskust. (Krull, 2001)
Kutseõpetajana õpin ise samuti pidevalt edasi, et muutuda järjest paremaks õpetajaks. Seetõttu analüüsin kõikide õpilaste tagasiside läbi, õpin sellest ning vajadusel teen korrektuurid enda õppemeetodite valikusse ja õppematerjalidesse.
Õppimise edukuse kindlustab adekvaatne tagasiside tulemustest. (Krull, 2001)
Kutseõpetajana on minu arengukohaks täiustada refleksiooni oskust ning see kirjalikult esitada. Seda õppisin aines Pidev pedagoogiline praktika, kus sain täpsed teadmised, kuidas koostada korrektset refleksiooni.
Koostab, kohandab või muudab koostöös kolleegidega nõuetekohase mooduli rakenduskava, arvestades sihtrühma ja lõimingu aspekte.
Meie koolis on kombeks, et kõik õpetajad osalevad kooli dokumentide koostamises ja muutmises. Selleks koostab juhtkond grupid, kuhu määrab õpetajad selle alusel et igas grupis oleks tagatud võimalikult paljude ainete osalus. See on saavutatud sellega, et ühte ainet annab mitu õpetajat. Olen osalenud oma õpetaja karjääri jooksul kõikides kooli poolt koostatud gruppides.
Õppetegevuse kavandamine
Püstitab õppe eesmärgi lähtuvalt õppekava ja mooduli õpiväljunditest, arvestades võtmepädevusi ja eriala- ning üldõpingute lõimingut;
Õppetegevuse kavandamine on kutseõpetaja töös väga vastutusrikas ja oluline tegevus.
Varasemast käsitleti õppetööd ja kasvatustööd eraldi didaktika ja kasvatustööna, aga nüüdisaegne arusaama kohaselt omandatakse õppeaine teadmised ja oskused ning sotsiaalsed pädevused samade psühholoogiliste õppeprotsesside vahendusel. (Krull, 2001)
Kutseõpetaja kohus on peale enda aine õpiväljunditega koos õpetada ka võtmepädevusi. Mina õpetan enda ainete kaudu: enesemääratluspädevus; õpipädevus; matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogialane pädevus; digipädevus.
Õppimist toetav õpetamine aine raames viisin koos teise üliõpilasega läbi minitunni teemal Lev Võgotski teooriad, kus pidime tunni teemast tulenevalt kirja panema õpiväljundid. Minu hinnangul saavad õpilased tunni kulgemist paremini jälgida kui neile on antud konkreetsed õpieesmärgid.
Peale aastast koolis õpetajana töötamist andis kooli juhtkond mulle ülesandeks luua enda õppeaine, mis kuulub füüsika moodulise ning mille pikkus on 35 tundi. Ühe tunni pikkus on 45 minutit. Aine – Praktiline elekter – üldised suunad kooskõlastasin juhtkonnaga.
Elektriosa õpitakse ka füüsika kursustel, mistõttu arutasin füüsika õpetajatega kuidas minu ainet saaks lõimida nende õpetatavate füüsika kursustega. Kuna nende tunnid on rohkem teoreetilised ja arvutuslikud siis panen enda tundides suuremat rõhku praktiliste tööde tegemisele, et õpilased saaksid käelised oskused elektriskeemide kokku panemisel.
Õpilased saavad panna kokku elektriskeemid ning kontrollida kas kehtivad Ohmi, Kirchoffi I ja Kirchoffi II seadused.
Enda loodud aine õpetamisest sain niivõrd suure eduelamuse, et saatsin juhtkonnale teise enda õppeaine üldised suunad, mis kooskõlastati ning septembris alustasin kahe enda loodud õppeaine õpetamist. Teine õppeaine – Robootika – on samuti 35 tundi. Ühe tunni pikkus on 45 minutit.
Mõlemad minu õppeained on kooli tööplaanis ning on arvatud koolieksamisse. See tähendab, et gümnaasiumi lõpueksami piletites on minu poolt koostatud küsimused mõlemast õppeainest. Koolieksami ettevalmistus, õpilaste konsulteerimine ja teiste õpetajatega koostöö. Eksamikomisjoni moodustavad kõik õpetajad, kelle ainete alusel on eksam loodud ning kõigil komisjoni liikmetel on õigus küsida eksamineeritavalt õpilaselt küsimusi olenemata eksamipiletist.
Valib õpiväljunditest, sihtrühmast, õppija eripärast ja lõimingust lähtuvalt õppemeetodid;
Seda kompetentsi näitan ülikooli Õppimist toetav õpetamine aine raames antud minitunni näitel.
Minitunni sihtrühmaks olid teised kutseõpetaja esimese kursuse üliõpilased, kellest enamus on tegevõpetajad. Peale tunni läbiviimist saime teistelt üliõpilastelt tagasisidet, et oma õpetajatööd veel paremaks muuta.
Planeerisime selle tunni Gagne õppeühikute mudeli järgi (Krull, 2001) ja valisime teise esitajaga õppemeetodideks: küsimuste küsimine, loeng, video, grupitöö koos selle esitlemisega. Tunni läbiviimise aeg oli väga piiratud (tund kestis 30 minutit) oli vaja tunni sisu väga hästi planeerida ning tunni ajal jälgida kella. See andis kogemuse ka klassi ees olles vajadusel kiirendada või aeglustada tunni läbiviimist.
Tunnikonspekti koostamisega saab kutseõpetaja jälgida, et kõik selleks tunniks planeeritud teemad saavad õiges järjekorras läbitud. Hästi koostatud tunnikava alusel saab ka teine õpetaja antud tunni läbi viia.
Peale enda tunni läbiviimist saime kogeda teiste gruppide minitunde ning seega proovida erinevaid meetodeid nt ajurünnak, suminarühmad, debatt, paneel jne. Kutseõpetaja peab iga kogemuse korral mõtlema, kuidas ma seda enda õpilastega teha saan.
Minu hinnangul on väga oluline, et kutseõpetaja viib tunni läbi vajadusel mitu korda enne kui seda teha klassis, et leida üles oma tunnikonspektis, materjalides ja esinemises kitsaskohad mida tuleb parandada, et lõplik tulemus oleks võimalikult hea. Samuti on ääretult tähtis, et kutseõpetajal on kogunenud piisavalt suur kogemuste pagas, millest tuua õpilastele elulisi näiteid, kus konkreetset õpitavat reaalses elus vaja läheb.
Valib õppetööks asja- ja ajakohase õppevara, lähtudes õpiväljunditest ja õppija eripärast, tagab õppematerjalide õigeaegse olemasolu vastavalt organisatsiooni töökorraldusele;
Põhimõtteid õppetöö korraldamiseks nii, et see oleks õpilast arendav, aitab rakendada L. Võgotski kasutusele võetud potentsiaalse arenguvaldkonna mõiste. Potentsiaalne arenguvaldkond on defineeritud kui õpilase tegeliku ning potentsiaalse mõtlemis- ja arutlustaseme vahe. Arengu kindlustamiseks tuleb õppeülesanded valida ja õppetöö korraldada nii, et need kutsuksid õpilastes esile mõtlemisprotsessid, mis ületavad nende iseseisva arutlustaseme. (Krull, 2001)
Esitluse slaidide tegemisel tuleb jälgida, et ei koormaks slaidi üle, mis tähendab, et parem on vähem teksti, veel parem kasutada pilte/skeeme ning kutseõpetaja räägib ja seletab juurde.
Minitunni läbiviimiseks valisime õppevaraks: slaidid ja töölehed. Igal töölehel oli üks küsimus (kokku kolm küsimust) millele grupp vastust otsis ning neid pärast esitles:
1) Kas klassid peaks koostama vastavalt õpilaste arengutasemele või panema ühte klassi erineva arengutasemega õpilased (lähtudes lähima arengutsooni põhimõtetest)? Põhjenda miks nii arvate?
2) Kuidas koolikeskkond kasutades lähimat arengutsooni meetodit saab aidata õpilastel paremini õppida?
3) Kuidas olete ise kasutanud lähimat arengutsooni oma õpilastega/lastega (mõelge enda tööle õpetajana või lapsevanemana)? Tooge näiteid!
Planeerib õpiväljunditest lähtuva, õppija eripära arvestava hindamismetoodika.
N. Gage ja D. Berlineri (1998) õppeprotsessi organiseerimise mudeli kohaselt on õppe- ja kasvatustöö viimaseks etapiks hindamine ning tagasiside hankimine plaanitud õppe- ja kasvatustöö õnnestumisest. Sellises kontekstis omandab hindamine õpetajale hoopis laiema tähenduse, hõlmates nii õpilaste õpitulemuste, terve klassi õppe- ja kasvatustöö tulemuste kui ka õpetaja enda tegevuse ja langetatud otsustuste hindamist. (Krull, 2001)
Õppimist toetav õpetamine – raames koostasime rühmatööna hindamismudeli, kus on leitav hindamisülesande üldinfo ja hindamismudel tabeline, kus on näha milliste kriteeriumite täitmisel hinne kujuneb.
Minu hinnangul on kutseõpetajal vajalik omandada hindamismudelite koostamise oskus, sest korrektselt koostatud hindamismudel annab õpilasele kindluse, et ta teeb oma tööd õigesti ning vastavalt õpetaja poolt koostatud kriteeriumitele. Mudeli olemasolu korral saab õpilaste töid hinnata ka asendusõpetaja, sest kõik kriteeriumid, millele peab õpilase töö vastama on toodud.
Maandus ja alajaamad – ainete hindamismetoodikaks on õppekava lõpueksamil hea tulemuse saavutamine.
Praktiline elekter – õpilane saab kolm kontrolltöö kaaluga hinnet. Hinne 1 – vabakava teema esitlus; hinne 2 – praktiliste tööde tegemine, kus hindan praktilisi töid ühiselt mitte igat tööd eraldi ning õpilased kaitsevad enda praktiliste tööde aruandeid; hinne 3 – ainet kokkuvõttev kontrolltöö.
Robootika – õpilane saab kolm kontrolltöö kaaluga hinnet. Hinne 1 – vabakava teema esitlus; hinne 2 – praktiliste tööde tegemine, kus hindan praktilisi töid ühiselt mitte igat tööd eraldi; hinne 3 – ainet kokkuvõttev suuline seminar.
Analüütilised mudelid on informatiivsemad ja kergemini jälgitavamad, kus tuuakse soorituse tase välja üksikute punktidena või teatud gruppidena. (Jürimäe et al., 2014)
Hindamismetoodika järgi jagan Praktilise elektri ja Robootika õpilased kolmeks:
1) Õpilased käivad tundides kohapeal. Neile kehtib tavapärane hindamismetoodika ehk kõiki õpilasi hindan samadel alustel ühtemoodi;
2) Õpilased kes käivad tundides kohapeal, kuid ei osale teistega koos õppetöös. See rakendub siis kui õpilase teadmiste ja arengu tase on suurem kui tundides õpetatav materjal. Näiteks üks õpilane koostas/kontrollis teistele õpilastele antavaid õppematerjale ning aitas õpilaste muresid lahendada – käitus abiõpetajana. Teine õpilane programmeeris uut makselahendust.
3) Õpilased kes ei käi tundides kohapeal ning nad on kodus individuaalsel õppel. Nendega lepime õppeaine alguses igakord tingimused kokku ning tavaliselt on need erinevad eelmisest kahest rühmast vastavalt konkreetse õpilase eripärast.
Kui õpetaja antavad ülesanded, nende töötulemuste hindamine ja võimaldatav autonoomia sisendavad õpilastesse usku iseendasse ja eneseväärikust, õpivad nad meeleldi ning on valmis ka ainekavaväliseks tegevuseks selle õpetaja käe all. (Krull, 2001)
Minu hinnangul on see, mille poole peab liikuma iga kutseõpetaja. Ise olen selle poole teel, millest annab ka tunnistus see, et õpilane valis mind enda uurimustöö juhendajaks.
B.3.2 Õppimise ja õppija arengu toetamine
B.3.3 Reflektsioon ja professionaalne enesearendamine
B.3.4 Erialaõppe arendamine
B.3.5 Kutseõppe maine kujundamine
Valitavad kompetentsid
B.3.6 Praktika juhendamine
B.3.7 Meeskonna ja protsesside juhtimine ning eestvedamine
B.3.8 Kolleegide toetamine
B.3.9 Täiendkoolituse kavandamine ja läbiviimine
B.3.10 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis
B.3.11 Digipedagoogika rakendamine