Osaleb uute õppekavade väljatöötamise töörühmas ja/või koostab nõuetekohase rakenduskava, arvestades sihtrühma ja eriala arengut; teeb ettepanekuid töörühma juhile õppe- ja/või rakenduskava muutmiseks, arvestades sihtrühma ja eriala arengut.
Kutseõpetaja didaktika I aine raames koostasin õppekavarühmaga uue kooli õppekava Eluõpe – sissejuhatav aasta. Õppekava koostades sain kogemuse ja praktilise oskuse, kuidas koostada päris nullist uus õppekava. Õppekava koostamiseks tuleb õpetamist näha laiemas kontekstis (Krull, 2018). Sestap tulebki koostamisel lähtuda ka ühiskonnas toimuvatest muutustest – vanuseline kihistumine, oskuste vajaduse muutumine, tööturu vajadused jne (Riigiteataja, 2024, Noorväli jt, 2014). Õppeprotsessi kogu eesmärk ja oodatav tulemus on õppija õppimine, seega õppija on õppeprotsessis kesksel kohal. Just seda rõhutabki väljundipõhine õppimine (Pilli & Õunpuu, 2012).
Oma õpetajatöös näen, et (põhikooli lõpuks ei ole kõik noored valmis tegema valikut, kas minna keskkooli või valida eriala) õpilane õpib eriala, mis teda ei huvita lihtsalt selleprast et ei jääks vaheaastat vahele. Edasi õppima minek tähendab osadele noortele lahkumist kodust ja õpingute ajal kooli ühiselamus elamist. Rühmatööna koostasime õppekava, mille eesmärk on anda noortele, kellel puuduvad oskused ja eluks vajalikud kompetentsid need omandada ning seejärel liikuda oma õpingutega edasi.
Õppekava sihtrühm on põhihariduseta vähemalt 17aastased noored või põhiharidusega inimesed, kellel puuduvad oskused, valmidus valida eriala või eluks vajalikud oskused, mis vastab õppekava EKR 2 kvalifikatsioonile.
EKR 2 kvalifikatsioonitase
Teadmised – Põhilised tööalased või õppesuunaalased faktiteadmised;
Oskused – Põhilised kognitiivsed ja praktilised oskused vastava teabe kasutamiseks, et täita (töö)ülesandeid ning lahendada tavalisi probleeme, kasutades lihtsaid reegleid ja töövahendeid;
Vastutuse ja iseseisva tegutsemise ulatus – Töötab ja õpib juhendamisel, kuid mõningase iseseisvusega.
Samm 1 – rühma tegevusplaan
Panime paika rühma reeglid ja omavahelised kokkulepped, kuidas toimuvad rühma liikmete kohtumised. Rühmatöö kaudu arenesid minu koostöö- ja suhtlemisoskused, eriti erinevate arvamuste ja lähenemiste ühitamisel. Rühmatöö on pingeline sest rühmas on koos erinevad inimesed, mistõttu on minu jaoks väga oluline kui igaühele on teada tema roll ja ülesanded.
Samm 2 – õppekava vajalikkuse põhjendus HARNOle
Meie poolt loodav õppekava peab olema realistlik, õpilasi arendav ning arvestaks tööturu ja õpilaste vajadusi. Õppekava vajalikkuse põhjenduse vorm on tähtis, et saada oma ideele esmast tagasisidet. Meie rühma peamine eesmärk oli hoida noori haridussüsteemis, sest uuringud näitavad, et välja langenuil on väga raske õppima tagasi saada.
Samm 3 – õppekava koostamine
MInu jaoks oli see samm kõige põhjalikum ja konkreetsem, sest pidevalt oli vaja hoida silme ees, et see on päris õppekava, mille järgi hakkavad kutseõpetajad noori õpetama. Samuti iga mooduli ja õpiväljundi kirjutamisel pidasin endaga sisemonoloogi, et kui ma ise selle õppekava alusel õpetan – kas see on teostatav? Minu jaoks oli kõige keerulisem õpiväljundite sõnastamine, ehk et alustasime lõpust ning liikusime alguse poole et milliseid mooduleid meie õppekava vajab, mis on nende maht ja õige järjekord, et õpilane omandab vajalikud õpiväljundid.
Samm 4 – õppekava esitlemine komisjonile
Minu ülesandeks oli rühma poolt koostatud õppekava esitlemine komisjonile ning nende küsimustele vastamine. Esitluse ajal pidin veenvalt põhjendama, meie õppekava vajalikkust, rolli kutseõppes, õppekava ülesehitust ning õppe läbimisel saavutatavaid õpiväljundeid. Komisjon koosnes ekspertidest kellel olid konkreetsed küsimused, milllele tuli mul vastata didaktiliselt.
Samm 5 – rühmaliikmetele tagasiside
Peale õppekava vajalikkuse põhjendust, selle koostamist ning komisjonile esitamist andsime kõikidele rühmaliikmetele tagasisidet nende töö kohta rühmas.